Ärimees: Kui heategevus on karistatav, siis häda spordile ja kultuurile.
Ärimees "Esimeses stuudios": Kui heategevus on karistatav, siis häda spordile ja kultuurile
ETV saates "Esimene stuudio" väitis ettevõtja Heiti Hääl, et poliitikud ei soovi suhelda ärimeestega, kes tahavad panustada ühiskonna arengusse, kuna hirm korruptsiooniskandaali sattumise ees on liiga suur.
Ärimees Heiti Hääl rääkis ETV saates "Esimene stuudio" pikalt Hillar Tederist. Teder mõisteti süüdi mõjuvõimuga kauplemises, kuid Hääle sõnul püüdis ta lihtsalt oma õiguste eest seista.
"Hillar Tederi juhtumi tuum on see, et teda süüdistati katses seista oma õiguste eest ärimehena ja selles ärimehe tundes, kui ta lihtsalt ei suuda Tallinna linnavalitsuse bürokraatiamüürist läbi murda – see on täiesti arusaadav. Tederi puhul ütleksin, et suuremates Euroopa linnades, kui tuleb investor mitmesaja miljoni euro suuruse investeeringuga, siis teda tervitatakse raekojas, linnapea ulatab visiitkaardi, kirjutab sinna oma mobiilinumbri ja ütleb: 'Kui midagi takerdub või teil on muresid, helistage mulle.' Kahjuks on elu Eestis täpselt vastupidine," ütles Hääl.
Hääle sõnul on Eesti suurim probleem riigi väiksus, mis soodustab poliitikute vastumeelsust suhelda ettevõtjatega.
"Suurim probleem näib olevat meie riigi suurus. Kõik tunnevad kõiki. Poliitikud ei julge ärimeestega rääkida, sest nad on peaaegu kindlasti pealt kuulatud, kui nad teevad otsuseid projekti kohta, mis on seotud kellegagi, keda nad tunnevad. Ja muidugi loob see korruptsiooni ilme," sõnas Hääl.
Tederi juhtumi puhul tunneb Hääl, et kohus karistas süütut meest. Sama arvamust jagas ta ka vandeadvokaat Küllike Nami kohta, kes tunnistati süüdi teadlikus ja ulatuslikus korruptsioonivastases seaduses sätestatud menetluspiirangu rikkumises.
Valitsuse seisukoht bürokraatia vähendamise osas selgub järgmisel nädalal toimuval kohtumisel
"Nii Hillari kui ka Küllike Nami puhul mõisteti nad esimeses astmes õigeks. Nagu me teame, on esimene aste see, kus kohtunik kuulab ära kõik tunnistajad ja minu arvates saab kohtunik siis täieliku pildi otsuse tegemiseks. Pärast seda tuleb ringkonnakohus, kus kolm kohtunikku lükkavad mingis kabinetis pabereid ja otsustavad, et esimese astme kohtunik eksis kõiges ja prokuröril oli kõiges õigus. Et tunnistajad valetasid. Ja minu jaoks hakkab see mustriks kujunema," ütles ettevõtja.
Hääl usub, et kogu protsess vajab reformi, et ettevõtjad ei satuks õiguslikult ebamäärasesse olukorda, kus nad isegi ei tea, kas see, mida nad teevad, on seaduslik või mitte.
"See ei puuduta ainult Tallinna – see mõjutab kõiki omavalitsusi. Planeerimisprotsess peaks olema arusaadav. See ei saa olla lõputu bürokraatlik punane lint ilma selgete piirideta. Kui ettevõtja esitab ettepaneku, siis kehtiva planeerimisseaduse alusel saavad ametiasutused esitada piiramatu arvu muudatusettepanekuid. Loogiliselt peaks omavalitsus ütlema üks kord kindla aja jooksul, mis ei sobi, mida tuleks muuta, ja kui arutelu käigus kokkuleppele ei jõuta, siis saab ettevõtja öelda: 'See plaan ei lähe läbi, ma ei saa seda teha.' Aga praegu venib protsess lõpmatuseni ja ma ei usu, et elu peaks nii edasi liikuma," ütles Hääl.
Ettevõtja märkis ka, et tema arvates püüdsid nii Küllike Namm kui ka Parvel Pruunsild lihtsalt heategevusega tegeleda.
"Pruunsild püüdis leida uut hoonet Sakala korporatsioonile, mille liige ta on, ja Namm püüdis võimaldada väikese sadama ehitamist Käsmu kaptenikülla – midagi, mida omavalitsuse korraldatud küsitluse andmetel toetas selge enamus kohalikest elanikest. Siin on ohtlik pretsedent see, et kui heategevusest saab kuritegu, siis on selle riigi sport ja kultuur tõsises hädas," ütles Hääl.
"Ma lugesin ringkonnakohtu otsust Küllike Nami asjas ja mõtlesin hirmuga, et Alexela kulutab igal aastal sadu tuhandeid kultuuri ja spordi toetuseks. Ja arvestades, et kuriteod aeguvad seitsme aasta pärast, räägiksime Alexela puhul paljudest miljonitest – ja ilmselt peaksin ma eluks ajaks vangi minema," ütles Hääl.
Avaldatud 25/04/2025
