Narkootikumide smugeldamise buum tabas Eesti kõige tihedama liiklusega teed.
Ebatavaline tegevus hakkas ilmnema veebruaris. 11. veebruaril, veidi pärast kella 10 hommikul, muutusid Maksu- ja Tolliameti (MTA) maanteepatrulli ametnikud Ikla ja Pärnu vahelisel teel Pärnu suunas liikunud Läti numbrimärkidega veoauto suhtes kahtlustavaks. Esialgsed kontrollid näitasid vastuolusid veoauto dokumentides ja juhi selgitustes kauba sihtkoha kohta. Seejärel tehtud Volvo veoauto haagise röntgenülevaatus tollihoovis paljastas peidetud salakaubana sigaretid ja alkoholi, mis olid varjatud näiliselt tavalise kaubaaluste koorma taha.
Vaid kolm päeva hiljem leidis samas läheduses aset silmatorkavalt sarnane juhtum. 14. veebruari öösel peatasid tolliametnikud Läti numbrimärkidega rendiauto, mida juhtis Valgevene kodanik, avastades salakaubakoorma, mis oli eelmisest kaks korda suurem.
Kuid kõige olulisem avastus tehti kaks päeva hiljem, 16. veebruaril. Belgiast pärit valge Renault, mille dokumentides oli märgitud 100 kilogrammi amfetamiini, mille arvestuslik tänavaväärtus oli ligi 2 miljonit eurot, peeti kinni. Sõidukist leiti ka kaks automaatrelva, millest üks oli laetud, mis kutsus kohale politsei.
Eesti õiguskaitseorganid püüavad praegu mõista, miks on just see konkreetne teelõik aasta esimestel kuudel muutunud nii ulatuslike narkootikumide smugeldamise operatsioonide keskpunktiks. Konfiskeeritud narkootikumide kogus on viimaste aastate piirkonna rekord.
Politsei vahistas organiseeritud kuritegevuses kahtlustatavad
"Äkiline nõudluse kasv Eestis ei selgita loogiliselt sadade kilode või isegi tonnide narkootikumide konfiskeerimist," märkis Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse büroo juht Ago Leis. "Meie hinnangul ei ole need narkootikumid mõeldud Eesti turule, vaid on tõenäoliselt teel Skandinaaviasse või Venemaale."
Märtsi lõpuks oli ametivõimud konfiskeerinud ligi 5000 liitrit alkoholi, kolm miljonit märgistamata sigaretti, 120 kilogrammi amfetamiini ja 24 kilogrammi kanepit.
Maksu- ja Tolliameti lääne regioon on sel aastal juba avastanud rohkem narkootikume kui kogu eelnenud kümnendi jooksul kokku. "Meie jaoks on olukord pretsedenditu," kommenteeris MTA lääne regiooni peainspektor Kunnar Keres. "Kogused, mida me oleme näinud esimese kahe kuu jooksul – kakskümmend kilo amfetamiini, mitmed kümnekilosed marihuaanasaadetised – on midagi sellist, mida ma oma pika karjääri jooksul pole kohanud."
MTA uurimisosakonna juht Brian Krus kordas seda seisukohta: "Sellised kogused, mis avastatakse rutiinsete tollikontrollide käigus, tekitavad olulisi küsimusi selle kohta, mis tegelikult toimub. Sa peatad auto ja see on seal." Ta lisas: "Meie töökoormus ja ressursid ei ole oluliselt muutunud, kuid ebaseaduslike kaupade, nii aktsiisikaupade kui ka narkootikumide, maht on lihtsalt plahvatuslikult kasvanud."
Reoveeseire näitab regulaarset kokaiinikasutust Tallinnas ja Tartus
ETV saade "Pealtnägija" heitis pilgu tolliinspektorite igapäevatööle. Hoolimata näiliselt rahulikest perioodidest hoiab tolli peakorter pidevat valvsust erinevate andmebaaside ja piirilt otseüle kantava videopildi kaudu, võimaldades ametnikel Eestisse sisenevaid isikuid kontrollida. Kahtlased sõidukid peetakse tavaliselt kinni vahetult pärast piiriületust.
Peainspektor Keres tõstis esile smugeldajate lakkamatut leidlikkust: "(Me leiame) valepõhjaga pakiruume, õhutaskuid armatuurlaudades, eemaldatud turvapatju, mille asemele on peidetud salakaup, ja keeruliste topeltpõhjadega autosid. Meetodid arenevad pidevalt."
Näiteks 22. veebruaril peatasid tolliametnikud Läti päritolu puksiirauto, mis vedas Briti registreerimisnumbriga BMW maasturit. Kahe kohvri kontrollimisel pagasi hulgas avastati 22 kilogrammi amfetamiini, mis oli peidetud riiete ja mänguasjade vahele – kogus, mille tänavaväärtus oli samaväärne kahekümne sama mudeli BMW-ga, millega neid veeti.
- veebruari amfetamiinikoguse konfiskeerimine hõlmas ka väikest veoautot, mis toimetati Eestisse Läti kaudu ühel autotreileril. "Veoautol olid Belgia registreerimisnumbrid," selgitas Brian Krus. "Kuid ebatavaline asjaolu, et autot veeti Belgiast Eestisse, tekitas kohe kahtlusi, mis ajendasid põhjalikku kontrolli."
MTA juht: Varimajanduse kasv võib järgneda maksutõusudele
Järgneval veetava auto kontrollimisel ilmnes selle äärmuslikult tihe täituvus: "Teine auto oli täiesti täis erinevaid majapidamistarbeid – mööblit, rätikuid, kotte, diivaneid ja muud, jättes mulje ratastel majast," kirjeldas Keres. "Diivanikarbi sees, kottidesse peidetuna, oli salakaup. Diivanit oli ka tugevalt pihustatud kemikaaliga, et varjata lõhna meie koerte eest."
Smugeldamiseks kasutatakse isegi lastega peresid
Uurijate sõnul kasutavad smugeldajad üha enam taktikaid, nagu puksiirautod, rendiautod ja isegi taksod, et luua tavalise turismireisi illusioon. Šokeerival kombel kasutatakse kulleritena ka naisi ja väikelastega peresid.
"On sügavalt häiriv, kui sa peatad auto ja leiad noore ema ja isa koos imiku ja üheteistkümne kilo kanepiga pagasiruumis," tunnistas Keres.
Kaitsepolitseiameti (KAPO) büroojuht Harrys Puusepp märkis: "Me näeme sageli keerukaid varjamiskatseid, alates kodeeritud suhtlusest kuni füüsiliste maskeeringuteni."
Lisaks peidetud sõidukiosadele kasutavad mõned smugeldajad narkootikumide transportimiseks endiselt oma keha. Keres meenutas hiljutist eluohtlikku juhtumit, kus kuller üritas varjata suurt kogust tugevat opioidi, karfentaniili, tolliinspektorite eest oma kehas.
Vaba aja veetmise eesmärgil narkootikumide tarvitamine Eestis kasvab
Keres kirjeldas teist juhtumit: "Me peatasime takso kahe reisijaga. Naise käekotis oli kaks kondoomipakki, üks avatud ja teine suletud. See oli väga lihtne tunnus, mis tekitas meis küsimusi, miks see nii oli ja miks nad selliseid asju oma käekotis hoiaksid. Lõpuks otsustasime viia meessoost reisija Pärnu haiglasse sisemiseks läbivaatuseks, mis kinnitas meie kahtlusi." Laborianalüüs näitas, et mehe kehas peidetud narkootikumide kogus oleks võinud mürgitada 30 000 inimest ja nende purunemine oleks kandjale surmav olnud.
"Pealtnägija" meeskond viidi ka Uulu küla lähedale Pärnumaal, kus eelnevalt saadud teabe kohaselt oli kontrollimiseks kinni peetud veoauto. Ametnikud kontrollisid mitmeid sõidukeid järjest, sealhulgas tavalist bussi, mis oli teel Berliinist Tallinna.
"Meil on minevikus olnud üsna palju juhtumeid, kus keelatud ainete transportimiseks on kasutatud tavalisi reisibusse," selgitas Keres. "See on üsna tõhus meetod: sa lähed bussi peale, võtad oma pagasi, viskad selle pakiruumi ja saabud sihtkohta segamatult."
Smugeldajatel on tihedas liikluses lihtsam varjuda
Ikla-Pärnu maantee, kus päevas liigub üle 4000 sõiduki ja aastas 1,5 miljonit, on Eesti kõige tihedama liiklusega teelõik. See ei ole mitte ainult otsetee Kesk-Euroopa ja Baltimaade vahel, vaid tihe liiklus muudab varjumise smugeldajatele ka lihtsamaks.
Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt tabab õiguskaitse tavaliselt vaid väikese osa – viis kuni kümme protsenti – narkootikumide smugeldajatest, mis tähendab, et lugematud teised narkootikume vedavad sõidukid läbivad kontrolli tõenäoliselt märkamatult.
"Seda tihedat liiklusvoogu mööda Via Balticat nad püüavadki ära kasutada – muutuda nähtamatuks," märkis Keres.
Ago Leis lisas: "Sõidukite suur hulk muudab kurjategijatele kasulikumaks peita narkootikume veoautodesse siin, mitte üritada liikuda läbi eraldatumate marsruutide. Neid sõidukeid kasutatakse kaupade transportimiseks, mida organiseeritud kuritegevus vajab ja millest kasu saab, sealhulgas narkootikumid ja mõnikord ka tulirelvad."
Venemaa-vastased sanktsioonid on smugeldamise buumi peamine põhjus
Praegune smugeldamise suurenemine on tingitud mitmete väiksemate tegurite kokkulangemisest, sealhulgas hiljutistest organiseeritud kuritegelike rühmituste vahistamistest Eestis, mis tekitas turul vaakumi, ja narkootikumide nõudluse kasvust Skandinaavias.
Kuid kõige olulisem hiljutine muutus, mis on mõju avaldanud, on Venemaale Ukraina invasiooni tõttu kehtestatud sanktsioonid, mis on järsult vähendanud ida-lääne kaubavedu.
"Varem nägime märkimisväärset liiklust Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktide kaudu, lisaks Lätis ja Leedus asuvatele," selgitas Leis. "Sanktsioonide tõttu on aga kaubavedu läbi nende idapiiride oluliselt vähenenud või isegi täielikult lakanud."
Brian Krus täpsustas: "Enne sõda võis veoauto keskmine ooteaeg Narva piiril olla 24 tundi, nüüd aga umbes kümme päeva. See ooteaegade dramaatiline pikenemine suurendab oluliselt riskitaset kallihinnaliste narkootikumide smugeldajate jaoks."
Valitsuse plaanid 2+1 ja 2+2 teede osas on alles väljatöötamisel
Piiriülese liikluse märkimisväärne vähenemine alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas võib olla oluline tegur, mis on muutnud narkootikumide smugeldamise traditsioonilistel idapoolsetel marsruutidel keerulisemaks. Seetõttu on kurjategijad, sarnaselt luksuskaupade kauplejatega, olnud sunnitud sanktsioonidele reageerides oma tarneahelaid kohandama.
Narkootikumide konfiskeerimiste arvu järsk tõus Ikla-Pärnu maanteel sel aastal viitab sellele, et ebaseaduslikud kaubad, sealhulgas potentsiaalselt Venemaale varem mõeldud kokaiin, suunatakse nüüd ümber läbi Eesti Põhjamaadesse. Samuti on võimalik, et salakaubad, nagu Venemaalt varem saabunud maksumärgita sigaretid, toodetakse nüüd Baltikumis ja transporditakse seejärel läbi Eesti Skandinaaviasse.
"Sigarettide hinnavahe Eesti ja Soome vahel võib olla vaid umbes 1 euro paki kohta," selgitas Keres. "Kuid 500 pakiga kastis ja võimalusega vedada kümme kasti autos, tähendab see potentsiaalset kasumit 5000 eurot reisi kohta. See märkimisväärne rahaline stiimul ajendab inimesi riski võtma."
Ago Leis järeldas: "Organiseeritud kuritegevusel on kalduvus kohaneda. Kui üks tee sulgub, püütakse tungida uutele, vähem piiratud teedele. Narkootikumide üldmaht Euroopas tegelikult kasvab. Mõelgem ka kokaiinikaubandusele: kui 1980ndatel oli peamine kokaiini eksporditurg Ameerika Ühendriigid, siis Euroopa on nüüd kiiresti muutumas esinumbriks, kus suured kogused läbivad Euroopa suuri sadamaid."
Endine Sputnik Eesti juht töötab nüüd Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas
Kuigi avalikkus võib suhtuda smugeldamise kasvu ükskõikselt, eriti kuna suur osa sellest hõlmab kaupu, mis on mõeldud Eestist edasi transportimiseks, hoiatab Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse büroo juht Ago Leis enesega rahulolu eest.
Hiljutine narkootikumidega seotud surmajuhtumite arvu kasv Eestis on üks murettekitav näitaja. Lisaks näitab rahvusvaheline kogemus, et organiseeritud kuritegevuse kasv toob paratamatult kaasa muid ohte.
"Need on uued ohud, millega meil selles piirkonnas tulevikus silmitsi seista tuleb: suured rahasummad, märkimisväärsed narkootikumide kogused ja potentsiaal erinevate kuritegelike rühmituste jaoks kasutada tulirelvi oma turvalisuse tagamiseks või teatud probleemide lahendamiseks," hoiatas Leis.
KAPO büroojuht Harrys Puusepp rõhutas laiemat julgeolekuküsimust: "Globaalsed näited näitavad, et terrorirünnakuid on korraldatud näiliselt lihtsate, igapäevaste esemetega. See rõhutab vajadust tõhustatud kontrolli järele tõeliselt ohtlike relvade üle, millel on massiliste hukkumiste potentsiaal."
Leis lõpetas viitega hiljutisele rahvusvahelisele õiguskaitseoperatsioonile: "Operatsioon Trojan Shield (ANOM) paljastas Soomes 3D-printimise töökoja, kus toodeti automaatrelvi. Need on need ohud ja riskid, mis nõuavad meie viivitamatut tähelepanu ja ennetavaid meetmeid."
Avaldatud 29/03/2025
