Koolipäeva hilisemaks nihutamine tekitab omavalitsustele suuri kulusid
Haridusministeeriumi plaan näeb ette, et sügisest peaks koolipäev algama kell 9, kuid ühistranspordikeskuse hinnangul kaasneb selle näiliselt väikese muudatusega märkimisväärseid lisakulusid. Samuti seab uus määrus omavalitsustele koolitranspordi korraldamisel kohustusi, mille täitmine võib osutuda keeruliseks. Saue vallavanem Andres Laisk peab seda ülereguleerimiseks ja kogukonna autonoomiasse sekkumiseks.
Eelnõus, mis lükkab koolipäeva alguse kell 9-le, on ka punkt, mis kohustab omavalitsusi korraldama õpilaste koolitee, kui see väljaspool asulat kulgeb potentsiaalselt ohtliku maastiku kaudu või kui laps peab kõndima maantee ääres, kus lubatud kiirus on üle 50 km/h. Koolibussi peatused peavad vastama tavalistele peatuse nõuetele, mis tähendab, et kitsaste teede korral tuleb omavalitsustel rajada eraldi peatumiskohad.
"See võib viia selleni, et peame osutama teenust uksest ukseni koolibussidega ja bussipeatused peavad vastama nõuetele, mida meil ei ole võimalik eramaadele rajada," selgitas Saue vallavanem Andres Laisk.
Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk tõi välja, et ligi veerand bussipeatustest Eestis on sellised, kus bussipeatuse märk asub teepeenral ja puudub vajalik kõvakattega pind. Peatuste ümberehitamine võib tema sõnul maksta 50 000 kuni 100 000 eurot ning võtta aega vähemalt aasta.
"Selles määruses on üsna palju subjektiivseid termineid nagu 'piisav' ja 'ohutu', mis on tegelikult lahti seletamata. Kui me peame vastama potentsiaalselt mõne vallaelaniku arvamusele, et see ei ole piisav või ohutu, siis oleme selle määruse teksti järgi hädas," märkis Laisk.
Uus säte koolipäeva alguse kohta kell 9 toob Põhja-Eesti ÜTK juhi sõnul kaasa suuri muudatusi maakonnaliinide sõidugraafikutes.
"Meie esialgsed arvutused näitavad, et lisakilomeetreid oleks vaja umbes 700 000, mis tähendab ligikaudu miljon eurot lisakulu. 1. septembriks ei ole see teostatav, sest puuduvad nii bussid kui ka bussijuhid," ütles Andrus Nilisk.
Kuusalu vald valmistus kohaliku keskkooli koolipäeva hilisemaks alguseks terve eelmise õppeaasta ja see osutus keeruliseks logistikaülesandeks.
"Oma plaanide tegemisel arvestame naaberomavalitsustega, valla koolidega ja ühistranspordiliinidega. Igasugune väike muudatus toob tegelikult kaasa suure muutuse kogu logistikaringis," sõnas Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt.
Haridusministeeriumi kinnitusel ei kohusta uus määrus koolipäeva alustama kell 9 ega tingimata uusi bussiliine käivitama.
"Praegused omavalitsuste küsimused tulenevad paljuski sellest, et pole veel jõutud omavahel läbi rääkima, mida me saame konkreetses omavalitsuses koos ette võtta. Võib-olla ei ole koolibussi vajadus enam nii suur, kui jõuame kokkuleppele ühistranspordiga. Võib-olla ei ole ühistranspordi ega koolibussi vajadus üldse nii suur, kui väikestes kogukondades lepivad vanemad omavahel kokku, kuidas lapsed kooli jõuavad," selgitas haridusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.
Haridusministeerium koolitranspordi lisakulusid katma ei hakka.
"Mina väidan, et see on kohaliku autonoomia küsimus. Seaduse tasandil ei ole võimalik ette kirjutada sellise detailsusega nõudeid, mida tuleb lahendada kohalikus kogukonnas," lisas Venno.
Avaldatud 29/04/2025
