Narkoseire hakkab toimuma kord aastas
Eelarvekärbete tõttu on justiitsministeerium otsustanud loobuda senisest kord kvartalis toimunud narkootikumide seireuuringust. Edaspidi analüüsitakse narkootikumide levikut vaid ühel päeval aastas. Tervise Arengu Instituudi (TAI) sõnul on keemiliselt objektiivne teave narkootikumide leviku kohta hädavajalik, kuna Eesti narkoturg on sedavõrd muutlik, et isegi tarvitajad ei ole sageli kindlad, mida nad tegelikult tarbivad.
Riigil on piiratud võimalused narkootikumide leviku jälgimiseks. Üheks oluliseks meetodiks on reovee seireuuringud. Alates 2022. aastast ongi kord kvartalis võetud proove 13 Eesti linnast, et kaardistada narkootikumide tarvitamise trende.
„Peamised trendid näitavad, et meie turul domineerivad kolm ainet: kanep, amfetamiin ja kokaiin. Neid on leitud kõikidest linnadest igal neljal korral aastas, mil oleme uuringuid läbi viinud,“ selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Krister Tüllinen.
Kuid viimase kahe aasta andmete võrdlus toob selgelt esile amfetamiini jääkide kiire kasvu Võrus ja Valgas. Tänu seireuuringutele on saadud kinnitust ka uute, tugevatoimeliste narkootikumide turule ilmumise kohta.
„Meil ei olnud mitu kvartalit alfa-PVP-d, sünteetilist opioidi, meie turul. Nüüd aga leiti seda selles kvartalis pea pooltes linnades,“ tõi Tüllinen näite.
Eelmisel nädalal teatas ministeerium seireuuringute peatamisest, kuid reedel teatati, et edaspidi viiakse uuring läbi vaid ühel päeval aastas. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo suhtub sellesse muudatusse kõhklevalt.
„Võib-olla on selle plussiks see, et kui nad teevad seda 13 linnas, annab see laiema pildi, aga üks päev võib olla väga suhteline. Seda tuleb väga hästi ajastada – kas see päev on suvel, sügisel või jõulude ajal. Ma ei ole hästi kursis nende tagamaadega, aga päeva valik on kriitilise tähtsusega,“ sõnas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.
Ka TAI ise uurib narkootikumide levikut, kuid nende proovid võetakse kaks korda aastas nädala jooksul ning piirduvad Tallinna ja Tartuga. Mullu tehti erand Rakveres, mis aasta tagasi reovee seireuuringu tulemusel sai „kokaiinipealinna“ tiitli. Abel-Ollo sõnul on see hea näide päeva valiku olulisusest, kuna TAI uuring andis teistsugused tulemused.
„Kui meil oli see nädalane periood, siis me nägime Rakvere kokaiininäitajaid, aga justiitsministeeriumi viimase kvartali näitaja oli jälle hüppeliselt kõrgem. Ilmselt sattus valimisse päev, kus Rakveres toimus midagi ebatavalist,“ selgitas Abel-Ollo.
„See probleem, et päeva õigesti ajastada, on alati olemas olnud. See probleem, et me teeme seda kord aastas, mitte neli korda aastas, on endiselt olemas ja jääb ka tulevikku. See ei muuda seda uuringut ja neid andmeid kindlasti ebausaldusväärseks,“ märkis Tüllinen.
Politsei on seni kasutanud reoveeuuringuid, et saada ülevaadet tarvitajate seas toimuvast ning tuvastada probleemseimad piirkonnad ja ained.
„Kui see oleks ainuke allikas üks kord aastas, siis kindlasti jääks see ülevaade uimastiturust puudulikuks. Aga kuna me kõrvutame seda teiste andmetega ja kogume ise aktiivselt teavet, siis tegelikult on see meie jaoks täiesti piisav,“ kinnitas Põhja prefektuuri narkotalituse juht Rait Pikaro.
Avaldatud 25/04/2025
