Kiiruskaamerate aeg on lõppemas

Seitsme aasta jooksul on iga neljas statsionaarne kiiruskaamera rivist välja langenud. Tulevik liikluse kiiruse kontrollimisel võib kuuluda keskmise kiiruse mõõtmisele ja isemõõtvatele patrullautodele, kuid see eeldab nii märkimisväärseid investeeringuid kui ka olulisi poliitilisi otsuseid.

Statsionaarsete kiiruskaamerate kõrgaeg saabus 2018. aastal, mil hooletuid autojuhte jälgis 48 fikseeritud asukohaga kaamerat. Praeguseks on Transpordiameti valduses alles 34 sellist kaamerat. Ameti juht Priit Sauk selgitas, et olemasolevat süsteemi hoitakse töös nii kaua, kuni seadmed läbivad taatlemise ja ettevõtted suudavad neile vajalikku hooldust pakkuda. See periood võib kesta kolm kuni seitse aastat. Samas uusi statsionaarseid kaameraid Transpordiamet soetada ei kavatse.

"Kõik juhid teavad väga täpselt, kus meie praegused statsionaarsed kaamerad asuvad, mistõttu see ei ole enam kuigi efektiivne järelevalvemeetod," nentis Sauk. Ta lisas, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on lubanud arendada tänapäevasemat tehnoloogiat.

Juba 2019. aastast kasutab politsei kaheksat mobiilset kiiruskaamerat, mis tabavad suurema osa Eesti kiiruseületajatest. Politseikolonelleitnant Sirle Loigo tõi välja, et eelmisel aastal fikseerisid kõik Eesti kiiruskaamerad kokku 321 000 liiklusrikkumist, millest üle kahesaja tuhande tuvastati just kaheksa mobiilse kaameraga.

Siiski märkis Loigo, et politsei ei plaani enam sarnaseid mobiilseid süsteeme juurde osta, kuna arendamisel on uus lahendus – isemõõtev patrullauto. Idee autole kinnitatud liiklusrikkumisi fikseerivast seadmest pärineb juba seitsme aasta tagusest ajast. Nüüd seab politsei eesmärgiks 2027. aasta, mil peaks valmima uus hoiatusmenetluse infosüsteem.

"Meie praegune infosüsteem on iganenud, selle jõudlus on ammendumas ja see on ka poolautomaatne," selgitas Loigo. "Loodame kahe-kolme aasta jooksul uue infosüsteemi valmis saada, mis peaks avama tee automaatsele järelevalvele."

Patrullauto suudaks tuvastada ka turvavööta sõitjad ja telefoni kasutajad

Loigo sõnul sõltub politseiautodele ostetavate seadmete arv eelarvest. Esialgu loodetakse soetada paar seadet igasse prefektuuri. Politsei ootused uuele lahendusele on kõrged ega piirdu vaid kiiruse mõõtmisega.

"Turvavöö, kõrvalised tegevused, foorituled, ohtlikud manöövrid," loetles Loigo potentsiaalseid rikkumisi, mida masinloetavalt fikseerida saaks.

See tähendab, et politseiametnik ei pruugi enam kinni pidada juhti, kes temast telefon käes mööda sõidab.

"See tõendusmaterjal pildiformaadis saadetakse andmebaasi, kus automaatselt genereeritakse trahviteade. Politsei ülesandeks jääb reageerimine sellistele rikkumistele, mis vajavad vahetut sekkumist," selgitas Loigo.

Kuid selliseks digihüppeks ei piisa vaid infosüsteemi arendamisest ja seadmete ostmisest. "See eeldab seadusemuudatusi," rõhutas Loigo. "Me juba tegeleme nende protsessidega, et vajalikud seadusemuudatused oleksid selleks ajaks jõustunud."

Keskmise kiiruse kaamerad ootavad endiselt poliitilist tahet

Senine kogemus näitab, et kiire areng võib takerduda just seadusemuudatuste taha. Transpordiameti spetsialistid on juba aastaid rääkinud, et Eestis võiks kasutusele võtta süsteemi, mis arvutab sõidukite keskmise kiiruse. Priit Sauk märkis, et näiteks Leedus on sellises süsteemis juba 120 kaamerat ja sel aastal plaanitakse paigaldada veel 40.

Keskmise kiiruse kaamerad olid sees ka hiljuti lõppenud liiklusohutusprogrammis, kuid sarnaselt veapunktisüsteemile ja mitmetele teistele tõenduspõhistele meetmetele jäi see idee paberile.

"Seda ühiskondlikku kokkulepet ja poliitilist tahet hetkel ei ole tekkinud, et selle teemaga jõuliselt edasi minna. Ootame oma aega," sõnas Sauk.

Keskmise kiiruse mõõtmise lähitulevik sõltub suuresti uue koalitsiooni soovist. Kui eelmine taristuminister Vladimir Svet osales veebruaris liikluskomisjonis, otsustati, et ta viib nii veapunktisüsteemi kui ka keskmise kiiruse regulatsiooni valitsusse otsustamiseks. Enne seda jõudis aga valitsus laguneda.

Analüüs näitas, et keskmise kiiruse mõõtmine on teostatav

Hiljuti valmis ka Transpordiameti tellitud ja Teede Tehnokeskuse koostatud automaatjärelevalve teostatavusanalüüs. Selles kirjeldatakse muu hulgas, kuidas uus süsteem võiks toimida.

Esmalt pildistab kaamera sõiduki. Seejärel teeb süsteem päringu liiklusregistrisse, kontrollides numbrimärgi alusel kehtivat liikluskindlustust. Veoautode puhul kontrollitakse ka teekasutustasu maksmist. Tagaotsitava sõiduki andmed edastatakse kohe politseile. Kui sõiduk jäi ka eelmise, samal teelõigul asuva kaamera vaatevälja, arvutab süsteem keskmise kiiruse. Kiiruseületajad, kindlustuseta sõitjad ja teekasutustasu maksmata jätnud juhid saavad karistuse. Teiste sõidukite andmed kustutatakse peaaegu kohe.

Analüüsi koostajad märkisid, et muudatus eeldab põhjalikku seadusemuudatust. Iga mööduva sõiduki pildistamine piirab oluliselt autojuhtide õigusi ning analüüsi kohaselt tohiks süsteemi kasutada vaid teelõikudel, kus see oluliselt ohutust suurendaks.

"Leedu kolleegide analüüs näitab, et lõikudel, kus keskmise kiiruse kaamerad on paigaldatud, on raskete vigastustega õnnetused vähenenud üle 50 protsendi," tõi Sauk esile.

Samas teab Transpordiameti juht mitmeid juriste, kes leiavad, et Eesti õigusruumi keskmise kiiruse kaamerad ei mahu. Seetõttu usub ta, et asjaga peaksid edasi tegelema ministeeriumid ja poliitikud.

"Tuleb saavutada poliitiline tahe ja määrata ministeerium, kes selle teema lõpuni viib. Üldjuhul peaksid järelevalvetegevused olema rohkem siseministeeriumi valdkonnas. Siis saab oodata debatte ja kokkuleppeid," ütles Sauk.

Automaatne järelevalve on kahe ministeeriumi vahel

Eraldi küsimus on, milline ministeerium või amet hakkab vastutama automaatse liiklusjärelevalve eest. Priit Sauk pakkus välja, et kui seadusandlus ja poliitilised otsused nii kaugele jõuavad, võiks Transpordiamet rajada keskmise kiiruse kaamerate jaoks vajaliku taristu.

"Aga seadmed ise ning nende hooldus ja ümberpaigutamine peaksid olema PPA kolleegide ülesanne," lisas ta.

Ka Sirle Loigo tõdes, et keskmise kiiruse kaameratest oleks palju abi, kuid politsei praegu nendesse investeerimist ei kaalu.

"Selle koha pealt on vaidlus riigis lahendamata. Täna oleme riigis otsustanud nii, et statsionaarseid kaameraid paigaldab tee omanik, olgu see siis kohalik omavalitsus või riigiteedel Transpordiamet," selgitas Loigo.

Avaldatud 15/03/2025